Ülestõusmispühad

Pühapäev on tore päev,
saab kirikusse minna,
seal usukaaslasi ma näen,
jääks õhtuni ma sinna.

Oh tule kaasa sõber hea,
sind Jumal tahab päästa,
nüüd oma elu korda sea,
on ohtlik aega säästa.

See maailm hukkub niikui nii,
on saatan selles süüdi,
kõik Eedenis läks teisiti,
me hinged maha müüdi.

Sai inimsugu reetureiks
ja surm see tuli ilma,
siis needus maa peal muutis kõik,
tõi lahutuse – külma.

Vend vennale sai vaenlaseks
ning kadedus lõi välja,
siis ligimese tapmiseks
Kain kandis kurja vilja.

Jah Aabel pidi surema,
sest usus õiges käitus.
Kain käed seal määris verega,
tal viha karik täitus.

Veel kurjus kasvas edasi,
kõik loodu ära rikkus,
ilm raisatuks sai sedasi,
kuis saatan sisse tikkus.

Ei leidund ohvrit selle eest
täit lepitust, et saada
seal härja – siku vere seest
arm poolikuks sai jääda.

Nüüd Jumal pakkus uue tee,
et inimkonda päästa,
jah tema Pojas Jeesuses
saad isakoju naasta.

Kõik patu ta sul andestab,
kui Tema poole pöördud,
on Jeesus sind ju lunastand,
Su eest ta risti löödud.

Oh võta vastu käsi see,
mis Jumal välja pakkund,
ei sina tea, kui kauaks veel
sul elu oleks jätkund.

On kindel pääste Jumalas,
rõõm Kristuses su kalju,
kui peaksidki sa surema,
läed otse surmast ellu.

Surm võidetud on risti peal,
sul Jumal elu annab,
kui lõppeb teekond maine seal,
sind taeva koju kannab.