Kadunud poja lugu

  

(On Piiblis lugu pojast

kes kaduma kord sai

läks teele isamajast

-ees maailm suur ja lai.)

Jutustaja:

Jah, kord üks isa elas

tal suureks saand kaks poega

läks elu vaikselt, tasa

neil kõigeks jätkus aega.

Kuid kodurahu rikkus

see noorem poegadest

ta kodust ära kippus

üksluistest päevadest.

Kui meheikka jõudis

siis soovis varandust

poeg isalt välja nõudis

sääl enda pärandust.

N.poeg.

„Nüüd sina kallis isa

mul anna kohe kätte

see päranduse osa,

mis nähtud mulle ette!

Jutustaja:

Ei pojal vastu väitnud

see isa pikameelne

kõik pärandus sai antud

poeg rändas kaugel`maale.

Tal tekkis uusi sõpru

kes raha peale maiad,

kui veini oli võtnud

siis rikkusega laias

Jah, muudkui välja andis

seal kõigi arveid maksis

end austatuna tundis

nii rikkus ära läkski.

Tal viimaks kogu vara

mis isakodust saadud

sai kulutatud ära

kõik oli läbi löödud.

Ka sõbrad lasid jalga

kes tema kõrval käinud

vaid riided jäänud selga

kõik vara oli läinud.

Nälg näpistama hakkas

ei külla kutsund keegi

nüüd lõbus elu lakkas

kõik raskemaks läks veelgi.

N.poeg:

Ma mõtlen kahetsedes,

et olen rumal olnud

siin targalt tegutsedes

mul puudust poleks tulnud.

Nüüd koht on leida tarvis,

kus võiksin jääda ellu

näe tuttav peab seafarmi

seal sokutan end tallu.

„Oh tere kallis sõber

näe olen jäänud hätta

mul elujärg nii nõder

ehk saaksid tööle võtta?”

Farmer:

„Jah, tööd võid saada kohe,

kui minu sigu hoiad,

siin nälg ehk üle läheb

-sea künast süüa leiad!”

Jutustaja:

Läks noormees sigu hoidma

nüüd välja peale sinna

uut võimalust et leida

ja näljal vastu panna.

N.poeg:

Siin mõtlen endamisi

on isal küllalt leiba

ja palju palgalisi.

Kas armu võiksin leida?

Ma isa juurde lähen

tal ütlen kahetsedes

et pattu teinud olen

siin sõnakuulmatuses.

Ei väärt ma enam pole,

kui pojaks hüütaks mind

sul palgaliseks tulen

siin tööle pakun end.

Jutustaja:

Poeg tõusis, asus teele

et isakoju minna

siis jõudis kodumaale

jah kodukanti sinna.

Nüüd isa kaugel vaatab

näe, teepeal keegi sammub

ta poega koju ootab

näind pole teda ammu.

Jah tõesti, ära tunneb

ja jookseb temal vastu

suud kallistades annab

vaid rõõmuhõiskeid kostub

Poeg pisarates nutab

tal täitsa murdund süda

kõik süü seal omaks võtab

ja ütleb ainult seda:

N.poeg:

Ma  olen pattu teinud

siin Taevariigi vastu

su tahtest mööda läinud

ja käsust üle astund.

Ei väärt ma enam pole

et pojaks hüütaks mind

sul palgaliseks tulen

ehk tööle võtad mind.

Jutustaja:

Seal isa pöördus ringi

ei kuulma teinud pojast

ei heldusega tingind

vaid käskis ühte sulast:

Isa:

Kuub kõige kallim tooge

ja heitke pojal selga

ka sõrmus sõrme pange

ning jalatsid tal jalga

Nuumvasikas veel tapke,

et pidusööki teha

suur pidulaudki katke

mul rõõm on poega näha.

See poeg ju oli surnud

nüüd saanud elavaks

ta surmast ellu tulnud

saand mul veel kallimaks

Ta ära kadund oli,

kuid leitud ülesse

uus poeg mul koju tuli

nüüd lähme pidusse.

Jutustaja:

Suur pidu rõõmsalt lahti

läks tolles isamajas

ei muuks neil polnud mahti

vaid laul ja trall seal kajas

.

Päev pööras peagi õhtuks 

pea päike loojund oli

seal vanem poeg siis kohkus,

kui väljalt koju tuli.

Ta kutsus ühte sulast,

et saada asjast adu,

oh miks ja mille pärast

meil peetaks täna pidu?

V.poeg:

Mis pidu see võiks olla

ei mina põhjust mõista,

et käib üks tants ja tralla

mil lõppugi ei paista?

Sulane:

Sul vend on tulnud koju

sääl kaugelt võõramaalt

on isa kalli poju

nüüd tagasi ju saand

Nuumvasikas on võetud

ning tehtud rammust praadi

poja auks laud kaetud

ta tagasi ju saadi.

Jutustaja:

Ent viha tõusis üles

ses pojas vanemas

ta kadeduse süles

ei suutnud vaikida

Nüüd isa tuli õue

ja pidulauda kutsus

seal poega vihast kõues

kel karmilt keelduv otsus.

Vanem poeg nii kurjalt

ja kibestunult rääkis

kõik sõnad külmad märjad

suud isa vastu pruukis.

V.poeg:

Nii palju aastaid mina

sind olen orjanud

su käsust ütle kuna

ma üle astunud?

Ei sina pole mulle

ju andnud sikkugi,

et võtta karjast selle

ning süüa rikkasti!

See poeg on sinu vara

kõik ära kulutand

söönd hooradega ära

ja täitsa nahka pand.

Kuis võisid tema auks

küll tappa vasikat

tal panni järel taoks

ja näitaks rusikat.

Isa:

Oh kulla vanem poeg

sa oled minu juures

ju tõesti iga päev

ja töötad kasu tuues.

Kõik mis kuulub mulle

on sinu oma ka

ei ole tõesti sulle

ju miskit keeland ma.

Nüüd oli pidu tarvis

nii väga pidada

oh ära ole närvis

vaid tule rõõmusta.

Sul vend kes oli surnud

on saanud elavaks,

ta koju jälle tulnud

ning muutund pojaks heaks!

Jutustaja:

On ilmas palju poegi,

kes ära kadunud,

neid isa kutse peagi,

seal ikka tabanud.

Jah Jumal ootab tõesti

ju taeva koju meid,

ta küsib sinu käestki,

kas otsuse sa teind?

Kui poja seisust tahad

ja leida lepitust,

patt jäta kohe maha,

et saada andestust.

Uut elu Jumal pakub,

seal käies temaga,

kõik kuri ära kukub,

saad rahus elada.