Kas majanduse kriisi eest
on võimalik meil joosta
nüüd ära metsa kaugele,
et oma närve säästa?
Halb metsas küll on elada,
kui pole miskit süüa,
seal kuuse all veel magada
ei kõht saa nurru lüüa.
Kuid rahu saan seal nautida,
hing mõtisklema sunnib,
ka raamatuid võin lugeda,
vaim vabalt ringi kõnnib.
Veel kohtuda võin karuga
ja põdral tere öelda,
lind laulab täie mõnuga,
saan muusikale mõelda.
Ma metsas kohtan Jumalat,
kes kõik mateeria loonud,
nüüd nõu saan temalt küsida:
„Kust kriis on meile tulnud?”
See suurest raha ahnusest,
ta mõtteisse mul räägib
ja inimlaste uhkusest
meid endi totrus nöögib.
Kas kriisil on ka lahendust,
et mure ära murda?
Kas aeg ehk pakub vaheldust,
et saame järgi mõelda?
See lahendus meis enestes
ja Piibli mõtteis peidus,
sealt tarkust välja kaevates
siis lahendus ka leidub.
No comments:
Post a Comment