Siga lambas

Vaatasin ja mõtlesin

Ma vaatasin ja mõtlesin
ja mõtlesin ja vaatasin,
ma viimaks välja ütlesin,
mis asja mina mõtlesin.

Siis kujutlusse pildi lõin,
see nägi välja nagu vein,
mis klaasi sisse kallatud
ja kannab vilja vallatut .

Ma tahtsin olla pildi sees,
et hästi mõista mida teeb,
üks ekslik mõtte sähvatus,
nii tugev tõmbav ahvatlus.

Seal kujutluses sammusin
ja tundeilmas tammusin,
ma jälle üle kordasin
neid mõtteid mitu korda siin.

Siis keegi uksel koputas
mind justkui üles raputas,
see oli Vaimu puudutus,
mul taeva poolne äratus.

Nüüd Jeesus seisis ukse peal,
kui avanud tal olin seal,
kui sõber külla tuli ta
koos õhtust söön ma temaga!

Ilmutuse 3 peatükk salm 20

Rebane

Kus niitmata muru

seal rebastel urud,

pojad neil suured

juba käivadki luurel.

Turba hunniku taga

vana rebane vaga,

uudishimulik veidi

miskit söödavat leidis.

Tõmbab ninaga lõhna

kogub kopsudes võhma,

äkki joosta ju vaja

keegi taga kui ajab.

Operaator seal sammub

teda tunneb ta ammu,

lootus süüa on saada

miskit rabada kaasa.

Ettevaatlikult ootav

mudaväljakult vaatav,

kas joosta või mitte,

mida võtta küll ette?

Vana rebane mõtleb,

elukogemus ütleb:

„lase nüüd parem jalga

muidu saada võid palga,

Raske tinaplönn tuleb

ning silmad sul suleb,

sinust keha jääb maha

sellelt võtavad naha!”

See küll olla võib valus

annab jalgadel valu,

jookseb poegade juurde,

poevad kõik urgu suurde.

Kas ehk halvad on ended

on ka rebastel tunded,

vaikselt kuulavad pinges,

„ärgem välja veel minge!”

„Kartma peab kahejalgseid,

inimesi kahepalgseid,

usud neid hetkeks mõneks

-kohe tõmbavad haneks!”

Lapsepõlve pildid

Rannamõisa palvemaja

kuis aastapäevi peeti seal,

võileivad kurgi tomatiga

ei lapsel meelest lähe eal.

Seal kantslist keegi  kõnelemas

jah Taevaisa kiideti,

võis olla Madise Johannes,

kõik usus ühte liideti.

Ka Pärnpuu Anton Liivakülast,

kes läbi käinud Siberist,

vaimne liider tolles ajas

sai rahvalt lugupidamist.

Siis vanad memmed laule laulsid

me Päästjast Lunastajast vist,

see pühaks tundeilma muutis

veel pühamaks sai Päästja rist.

Veel mäletan, et meie mammal

hääl valjem tundus teiste seast

ning koduski ta harjund laulma

kõik sõnad olid temal peas.

Meil nelipühal kased tuppa

sai toodud Tabra karjarust

ja peale sauna laule laulda

võis pühast lauluraamatust.

See suveaeg, kui maal sai olla

läks mööda liiga kiiresti,

sai sügis ruttu kätte tulla,

ei kooli minna tahtnudki.

Kui talvel koolivaheajal

me linnast maale tulime,

siis võeti ahjust kuklid soojad,

heas tujus lauas olime.

Ka sibulõunad meelde jäänud

nad seisid korvis rehetoas,

ei olnud jõuluks otsa saanud,

neid alles hoiti laste jaoks.

Nüüd tagasi, kui kõike vaatan

on rohi rohelisem ju,

me ette mõttepildi laotan,

ei elu tundu mõttetu.

On mälestustes jõud ja vägi,

need sunnivad meid elama.

Eest kaduma peab iga mägi,

jõud eluks tuleb Jumalalt.

Lapse küsimused

Laps:

Isa, isa ütle mulle

kuidas tekkis maailm see,

kas kõik Jumal loonud selle

mille sees me elame?

Isa:

Jumal tõesti kõik on loonud

sõna selleks kasutas,

terve ilma valmis saanud

meile heldust osutas.

Laps:

Ütle isa – inimene

kes on tema valmistand,

meie keha imeline

-kuis teda üldse teha saab?

Isa:

Jah, ka meie tema looming

talle kallid oleme,

kõrgeim viimistluse tuuning

au sellega tal anname.

Laps:

Aga ütle mulle isa,

miks me ära sureme?

miks on ilmas kurjus, sõjad

-kus pärast surma oleme?

Isa:

Vastuse me saame kohe

siis kui Piibli avame

seal on kirjas Looja tahe

-surm kaotand võidu elule.

Tähendab, et seal on kirjas

see mis meile vajalik,

kuis elada siin ilmas kurjas,

mis ajutine ajalik.

Seal juttu kurjusest, mis tuli

läbi hingevaenlase

algselt ainult headus oli

Paradiisi aia sees.

Piibel räägib langemisest,

puust, mis ära keelatud,

inimlaste õnnetusest

-olid sõnakuulmatud.

Laps:

Olen kuulnud seda juttu

pühapäeva koolis vist,

inimesed tegid pattu

-rasket sõnakuulmatust.

Eeva võttis mürgist vilja,

mingist kummalisest puust,

petusõnad ütles välja

madu-saatan enda suust!

Isa:

Jah, sul meelde jäänud tõesti

sündmus see, mis toimus seal,

saatan kurja valla päästis

-kõik rikutud sai ilma peal.

Lihtsalt öeldes inimene

käitus väga rumalalt,

andis ära valitsuse

see mis antud Jumalalt.

Hakkas saatanaga mesti

pööras Jumalale selja

võim ja voli ära kisti

Paradiisist aeti välja

Inimesed Looja reetsid

hingevaenlane sai võimu,

iseendid hukka saatsid

maksid väga rasket lõivu.

Laps:

Aga isa, kas siis nõnda

halvasti kõik lõppebki,

inimestel lootust mõnda

enam kas ei olegi?

Isa:

Tõesti, Jumalale kallid

inimesed ilma peal,

meie eest ju Poja andis,

kalli Poja – meie heaks.

Asi oli nimelt nõnda,

inimese patu pärast

tuli maksta surma hinda

võita kurja hingevarast.

Jeesus oli poja nimi,

kelle Jumal andis meil,

palju head siin ilmas tegi,

toeks ja abiks rõhutuil.

Tema tegi haigeid terveks,

õpetas ja jutlustas,

inimestele sai selgeks

Jeesus tõesti Jumalast.

Viimaks Jeesus risti löödi,

piinarikkalt suri ta.

röövli moodi puusse poodi

nagu kurjategija.

Laps:

Aga isa, miks küll nõnda

temaga võis juhtuda,

et sai palju valu tunda,

kuis elu tal sai luhtuda?

Jumal appi miks ei tulnud

enda kalli pojale,

kas tal pojast kahju polnud,

vaatas justkui mujale?

Isa:

Asja mõte selles ongi,

pattu langend inimene

reeturina oli vangis,

raskes seisus tegelane.

Väljapääsu muud ei olnud,

keegi pidi surema,

Jeesus süü on ära kandnud,

meile appi tuli ta.

Patuvõla ära kandis

inimeste suure süü,

Jumal tema läbi andis

meile puhta vaimse rüü.

Laps:

Aga kus on Jeesus praegu,

temast edasi mis sai.

kas ta ootab uusi aegu

kuskil haua põhjas vaid?

Isa:

Tõesti Jeesust surm ei suutnud

üldse kinni pidada,

kui oli ülesande täitnud

siis Jumal üles äratas.

Nüüd üsna varsti taeva tõusis

Jeesus, Jumal – inimene,

võlg, mis äramaksmist nõudis

saigi makstud – igaveseks.

Laps:

Ütle isa tänapäeval,

kas see meidki puudutab,

toimus see ju vanal ajal

kõik mis Jeesus kuulutas.

Meie aeg on  justkui teine,

autod, laevad, lennukid,

kosmosesse minna võime,

mikrouungi kummutil.

Isa:

Headus kurjus täpselt sama,

nagu oli vanal aal,

inimese loomus vana,

rikutuses vaevleb ta.

Jumal pakub tänapäeval

meile taeva tulemist,

taeva minek omal vaeval

võimalik ei ole just.

Tema armust saame andeks

kogu patu, mis on meis,

Püha Vaim, kes taevast langes,

tema uuendab ka meid.

Inimese loomus vana

minema peab kõndima,

meelt kui hakkab parandama

-uuesti saab sündima.

Laps:

Kuule isa, mis sa räägid,

sündida saab korra vaid,

peale elu surmakäärid

elust ära viivad meid.

Isa:

See on sündmus omamoodi,

ülestõstev taeva and,

meie vaimu mõttelaadi

tabab täielik uussünd.

Peale seda sündmust meie

hoopis uued oleme,

meie maise keha peiel

vaimselt küll ei sure me.

Inimene omast kohast,

vaimne olend hoopiski,

koosneb hingest, vaimust, kehast

igaviku vaates nii!

Peale surma tuleb minna

taevasse või põrgusse,

ühte nendest Jumal annab

igavese saatuse.

Laps:

Isa, isa mina tahan

peale surma taevasse,

tahaks Jumalat ma näha

tõesti, palgest palgesse.

Isa:

Kallis laps, ma sulle ütlen,

tahtmine on tõesti hea,

palves Jumalale mõtle,

lepituse leidma pead.

Jeesusega sõprus leia,

palu Vaimu täitumist,

Püha Vaimuga sind võiab

taevatee siis kindel just.

Kastiauto

Volkswagen LT `ee.

Tõesti auto, mis meeldib mul,

tuju rõõmsaks ta teeb,

igal tööpäeva hommikul.

Parajalt suur on tal kast,

küttepuid kuus ruumi mahutab,

üsnagi kaalukas last,

sihtpunkti vaoshoitult kihutab.

Sõita nii lahe ja tore,

kabiinist avar on vaadata,

mootor ei ole veel hõre,

remondini aega siin oodata.

Tagaluuk tõstuk on tal,

et kaupa saaks kiiresti laadida,

ka telk sellel kastikal,

ei koorem saa ilma käes praadida.

Raha nii väga on vaja

iga päev pere jaoks teenida,

majandusraskuse ajal,

kliendile tuleb ju meeldida.

Jumala sõna

See Jumala sõna,

mida kuulen täna,

toob esile usu,

millest mul kasu.

Nõnda siis mõtlen,

Piibel mul ütleb,

saab see kes palub

ja kaob hingevalu.

Kes otsib see leiab,

kui Püha Vaim võiab,

ukse koputab valla,

usuvägi las tulla.

Kui poeg palub leiba,

ei kivi tal heida,

Või siis palub kala,  

 annad parima pala.

Nõnda Taevane Isa

annab meilegi lisa,

kõike mõistlikku asja,

nii kuis usk on meil kasvand.

Havi keskus

Havi keskus – kaubamaja,

otsid sealt sa kulda?

Leiad kõike, mis on vaja,

et saaks seemne mulda.

Kahjurid kui teevad muret

- hävitavad saaki,

Havi keskus appi tuleb,

vältida saad praaki.

Metsas töid kui teha tarvis

- küttepuid või palki,

Havi keskuses on valmis

saage mitut marki.

Muruniitmine kui vaevab,

rohi kasvab rinnuni.

Liisingusse keskus laenab

sulle murutraktori.

Hobi korras puitu töötled,

höövlit saagi vaja?

Abi saad, kui järgi mõtled

Havi kaubamajast.

Palvemaja katus

Haamrilöögid hoogsalt käivad,

naelad laudu läbivad,

peagi vihmad tulla võivad,

sügisesed sabinad.

Palvemajal kilekate

ajutiselt peale saab,

ükskord tuleb päris kate

katusele kruvida.

Euroliit ei andnud raha

külaseltsil selleks puhuks,

katus tarvis ise teha

ajutiselt-igaks juhuks.

Ütlemise jõud

„Läbi nagu Läti raha”

ütlemine veider see,

majanduse langus paha

Lätis palju kurja teeb.

Imelik, kas lause rahast

asja ette määranud,

sõnad Läti rahast pahast

lati kihva keeranud.

Samas:”korras nagu Norras,”

sõnad ka vist mõjunud,

Norras asi tõesti korras,

ei majandus seal vajunud.

Proportsioonist väljas

    

Üle arenenud horisontaalselt

inimesed mõned õnnetud,

pöörates mõtteid radikaalselt

tekib ehk söömisel tunnetus.

Suureneda võiks vertikaalselt

inimene aplake isukas,

toitudes täitsa normaalselt

saab elugi rohkem ehk sisukas.

Kui liikumisvõime reaalselt

on suurenend – paremaks läind,

siis elukvaliteet materjaalselt

ka kannapöörde on teind.

Nüüd pingutust vaja minimaalselt,

kui inimene liigub – kui käib,

tõesti tugevalt individuaalselt,

samm kerge ja meel rõõmus näib.

Soov

Ma tahaks võita loteriil
ja saada palju raha
siis unistused täide viiks
jah kõikjal head saaks teha.

Kui võidaks palju miljoneid
nii umbes seitsekümmend
ka sõpradele jagaks neid
ning sellest rõõmu tunneks.

Veel kogudusse kümnise
ma kindlalt ära annaks
teeks külvi Taevariigile
head vilja see ju kannaks.

Kuid raha pole peamine
-noh kuigi vajalik
me kuningriigis elame,
mis pole ajalik.