Kuidas ma maailmast läksin
saabus kui lahkumistund
minekul täiesti üksi
minekul Kõrgeima sund.
Inglid mul astusid vastu
nimedeks Headus ja Heldus
lõppes nii pinge kui raskus
igavik saabus - uus algus.
Viidi mind Kõrgeima ette
Tema kes Tõde ja Elu
eemaldas viimsegi katte
tajusin häbi ja valu.
Aukartus, abitud mõtted
õnnetu lapselik olek
varjatult heideti katted
- peidetu nähtaval tulek.
Siis aga armu mul anti
nimi eluraamatus kirjas
mind pesti ja süü ära kanti
seisin heade lammaste karjas.
Tema, Ülemkarjane ise
verehinna ju maksis mu eest
omi lambaid ei luba, ei lase
ära langeda pääsemisteest.
No comments:
Post a Comment