Rongid Haapsallu enam ei käi,
said rööpmedki vanaks rauaks,
totrus tarkusest võitu ju sai,
ei nüüd enam tea - kui kauaks?
Jalgrattad vaid sõidavad tammil,
ka mõni seal koeraga jalutab,
turistid ja lapsed ja mammid,
keegi nokastand sõpra veel talutab.
Mul meenuvad eelnenud ajad,
kui Tallinna sõitsime rongil,
perrooni peal jaamakell kajas
ning vagunil kõvad puitpingid.
Siis nõksatas paigast see monstrum,
nii raske, nii aeglane suur,
raudliideste kõlksatus kostus
ja kõrgenes mootori tuur.
Nüüd mürinal pealinna poole
rong aeglaselt venis kui köis,
ju lapse jaoks oli kõik uudne,
hing põnevust, ärevust täis.
Nii kahju, et rongi ei tule
ja vaikuses vireleb vaksal,
veidi kasutu, tsipake kõle,
kas hääbub me väikene "Hapsal"?
No comments:
Post a Comment