Lugu

Inimene elas udus
enda elulugu kudus
aeg läks mööda, kuskil kadus
ärkvel olles justkui tudus
viimaks asja ära adus
lugu lõppes taevakodus.

Lamba lugu

Kord pai ma tegin lambale
noh meie karja sambale
see isalammas jõuline
kes oli daala tõuline
jäär julge kindla kõnnakuga
pea püsti uhke rinnakuga
tal silmavaade kartmatu
hirm tundus kauge tundmatu.

Ma ajaviiteks üsna vähe
tal müksu andsin lagipähe
see saatuslikuks kohe sai
talt mütaka seal vastu sain
ja hakkaski mind ründama
ei andnud aega hingata.

Selg ees mul tuli taganeda
et mitte joostes põgeneda
sain kinni peast ja jalgadest
veel vähekene maadlemist
nüüd väänasin ta selili
ja jätsin maha külili.

Kui selja pöörasin ma tal
jäär kiirelt seisis jalgadel
hoog juba täiel tuuril sees
ma olin kaitseta ta ees
sain matsu vastu tuharat
see jäära meelest polnud patt
mul peksa anda karjamaal
siin kena päise päeva aal.

Siis jälle kinni võtsin ta
et ei saaks hooga rünnata
jäär maandus pöördes selili
ja hoidsin kinni külili
nüüd mõttes aru pidasin
et mida teha edasi.
Kas jõuan joosta aiani?
Kui kaua seisab pikali?

Kuid pilku tõstes eemal nägin
teispool aeda abivägi
seal jooksis meie sõber Bimbo
kes talu tugev koera-rambo
vist mõistis minu abitust
ja teadis jäära alatust
et jooksis appi minule
ta tegi lõpu kinole.

Õnnis

See kel taevakodakondsus
igavikuline õndsus
hoiab saadab elurajal
Jumalaga palve najal
kontakteerub, räägib suhtleb
Jumal teda hoidvalt kohtleb.

Ta ei taha patustada
hoopis teistel tutvustada
Taevariiki püüab ikka
sellel mõtlemast ei lakka.

Vanaduse liginedes
Piibli sõnal tuginedes
tunneb rõõmu lõpusirgest
ei ta hooli elust kergest
surmafiniš selles elus
temale ei ole valus
tulevikku julgelt vaatab
taevakodu teda ootab
tahab juba ise sinna
surma läbi sisse minna.

Ei ma ole luuletaja
olen hoopis traktorist
luuletusi teen kui vaja
rohelisest traktorist.

Ei, ei ole luuletaja
tahaks olla põllumees
kevadise külvi ajal
mõtteis elaks põllu sees.

Muremineära

Mure mure mine ära
sind ei taha tunda ma
minnes jäta lahti värav
rahu siis mind külastab.

Mure lase kohe jalga
võta kaasa masendus
sinu lähedustki põlgan
oled stressi arendus.

Rahu tundku hing ja süda
keha saagu puhata
soovin täna rõõmustuda
- tahan headust kohata.

Jumal võta minu mure
anna vastu lahendus
enam külla ära tule
kurvameelne masendus.

Aeg ärgata

Telefon rääkis
"on aeg ärgata
kell on seitse viiskümmend,
on aeg ärgata
kell on seitse viiskümmend"

"Ei usu, ei usu"
vastasin
pühapäev ju ka
magasin edasi

Jumal rääkis eesti rahvaga
"on aeg ärgata minu Poeg Jeesus tuleb,
on aeg ärgata minu Poeg Jeesus tuleb"

"Ei ta tule, ei ta tule"
vastas rahvas
patu uni magus uni
patu uni magus uni.

Telefon rääkis
"on aeg ärgata
kell on kaheksa null null,
on aeg ärgata
kell on kaheksa null null"
"tõesti või"
küsisin
väitis uuesti
"...kaheksa null null, kaheksa null null"
keerasin teise külje
püüdsin magada
ei enam
täitsa kadunud, täitsa kadunud
- minu uni

Sedasi on eesti rahvaga
viimaks nad peavad ju ärkama.

Minek

Kuidas ma maailmast läksin
saabus kui lahkumistund
minekul täiesti üksi
minekul Kõrgeima sund.

Inglid mul astusid vastu
nimedeks Headus ja Heldus
lõppes nii pinge kui raskus
igavik saabus - uus algus.

Viidi mind Kõrgeima ette
Tema kes Tõde ja Elu
eemaldas viimsegi katte
tajusin häbi ja valu.

Aukartus, abitud mõtted
õnnetu lapselik olek
varjatult heideti katted
- peidetu nähtaval tulek.

Siis aga armu mul anti
nimi eluraamatus kirjas
mind pesti ja süü ära kanti
seisin heade lammaste karjas.

Tema, Ülemkarjane ise
verehinna ju maksis mu eest
omi lambaid ei luba, ei lase
ära langeda pääsemisteest.