Liibanonis me turiste
rahulikke rattureid,
kimbutas hulk terroriste
äärmuslikke moslemeid.
Hoiti kinni mingis kuuris
hirmutati surmaga,
pimedas ja kitsas ruumis
kõiki seitset korraga.
Samas kuuris vangistajad
istusid ja vaatasid,
mõtteilma ahistajad
kõrgelt käske ootasid.
Peidukohti vahetati,
et ei avastataks neid,
vaenamisi kohaldati
piinatunde valusaid.
Eesti rahva parim osa,
kellel hooliv süda sees,
lootis vaikselt, lootis tasa,
et neid ootab kodutee.
Riigi juhtkond asja ajas
tegi endast sõltuva,
sidemeid ja suhteid rajas,
rattureid et aidata.
Taevaisa ette jõudsid
palved nende seitsme eest,
vaimses ilmas välja nõudsid
koduteele seitset meest.
Hingevaenlane sai löödud
talle tühjad pihud jäid,
tasu lunaks ära toodud
- nõnda mehed koju said.
